Tillu on nagu sõõm kevadist värsket õhku, nagu vanaema hellade käte pai. Nagu kamina paistel lesiva kassi nurrumine, nagu mõnus rammestus täiskõhu tundest. Tillu on kui vana sõbra kallistus – soe, ehe ja justkui oleksime kohtune viimati alles eile. Siin ei küsita, mis on sinu amet ega mitu jälgijat sul on. Siin loeb, kas sa armastad head toitu ja oskad hetke nautida.

Meie köögist ja pagarikojast tuleb toit, millel on juured – eestimaine, hooajaline, südamest tehtud. Menüüsse mahub see, mida aed parasjagu pakub, turult kotti pudeneb ja mõni põllumees ukse taha toob. Kui sibul nutab, siis rõõmust – et saab lõpuks supiks. Kui leib kerkib, siis uhkelt – sest ta teab, kust tuleb.