Tillu pagar – vaikne kangelane jahupilves
Iga sai, mis Tillu letile jõuab, on kellegi armastuse töö. Meie pagar ei ole lihtsalt inimene, kes tainast sõtkub – ta on maitsemeelne alkeemik, jahu-usku rändur ja tunde järgi taignaga rääkija. Ta ei tee suvalisi saiakesi – ta teeb neid nii, et ka su vanaema jääb hetkeks väga vaikseks. Ja see tähendab juba midagi.
Tillu kaneelirullid – taignakeerud täis maagiat
Need ei ole mingid mini-mikro-rullid, mida pead luubiga vaatama. Tillu kaneelirull on kämblapikkune, raske nagu lubadus ja lõhnab paremini kui pühapäeva hommik.
Meie rullid ei vaata sind letist „ma olen siin päev otsa seisnud“ näoga. Nad on värsked, soojad ja otse ahjust, nii et vahel peab nendega natuke ootama. Aga issand – see ootamine on seda väärt.
See on see rull, mida sa salaja autos sööd. Või kodus poolitad ja siis sööd mõlemad pooled ikkagi ise ära.
Magus pool – kondiitri maailm
Kui pagar paneb päeva püsti, siis kondiiter keerab sellele vahu, kreemi ja väheke edevust peale. Ta ei tee kooke lihtsalt magusaks – ta teeb nad meeldejäävaks. Tõstab tordilõigule pilgu peale ja ütleb: “Sa võiksid täna natuke rohkem särada.”
Tema käe all saavad just lihtsad koostisosad suurima tähelennu – kodujuust, astelpaju, must sõstar, vaarikas, piparmündileht. Nagu väikese Eesti suve pärlid koogitaldrikul.
Nad mõlemad ei kiirusta kunagi – Tillu pagar ja kondiiter töötavad nagu vanasti – tunne, silm ja kulbimälu on neil tähtsamad kui grammid. Nad teevad toitu, mis meenutab kodu. Või vanaema. Või seda ühte suve, kui kõik oli veel lihtne.
See on nende viis öelda: “Teretulemast, armas inimene, Tillusse.”
